Tangohia te Rārangitaki Hauora Pukahukahu i tēnei rā.

Takina mā ō Pukahukahu

Whakakīa tā mātou Rārangitaki Hauora Pukahukahu 2
meneti hei tirotiro he pēhea te hauora o ō pukapuka.

close

Takina mā ō Pukahukahu

Whakakīa tā mātou Rārangitaki Hauora Pukahukahu 2 meneti hei tirotiro he pēhea te hauora o ō pukapuka.

Takina mā ō Pūkahukahu – Ngā Hua

E mihi ana ki te whai wā hai tirotiro i to hauora pūkahukahu.

Ka taea e koe te tango i tō pūrongo whaiaro ki to ratongā hauora, hauora rānei hei kōrerorero i ō hua.

 

Tikiake i ō hua

Kuputuhitia ō hua

Mā te tāuru i tō tau waea e whakaae ana koe ki te kohinga me te whakamahi i ō mōhiohio whaiaro mō ngā take kua whakaritea ki te Tauākī Kohinga Tūmataitinga.

Takina mā ō Pukahukahu

He aha te maremare

Ko te maremare te huarahi o tō tinana ki te pupuri i ō pūkahukahu kia mā mā, me te tiaki i a raatau mai i nga mea e whakapataritari ai i o huarahi rererangi. Ko te nuinga o nga maremare na te he mate iti penei i te makariri. Mena ka mau tonu to mare, ka roa ake i te 6-8 wiki, he maha pea nga take e taea ana, tae atu ki nga take sinus, mate moe, etahi rongoa ranei. Heoi ano, tērā pea he tohu o tētahi mea tino nui ake, ina koa mēnā ka pā ki a koe tētahi huringa reo (hoarseness), ka rongo koe i te manawa poto, kei te whiwhi tonu rānei koe i ngā mate pouaka.1,2

Tangohia te rārangitaki Hauora Lung i tēnei rā kia mahia he mahi ki ō āhuatanga.

Mēnā kua maremare koe mō neke atu i te 6 wiki, whakaritea he wāhui ki to hauora, hauora ranei kia kitea te take.

He aha i hira ai te tiaki i ō pukapuka

Ko te mate pūkahukahu he kupu whānui e kapi ana i tētahi raruraru i roto i ngā pūkahukahu e ārai ai i a rātou kia kore ai e mahi tika, tae atu ki te mate pukupuku pūkahukahu.

I ia rā ka ngaro i a tātau e 17 ngā
Aotearoa ki te mate pūkahukahu
me te mate pukupuku.

Ka taea te pa ki te tangata e pāngia ana,
ahakoa he tāngata hauora – kotahi i roto i te
rima i kitea i te mate pukupuku pūkahukahu
kare ano i kai paipa.

Heoi anō, ko ētahi o ngā taupori, tae atu ki Māori, he nui ake te mōrearea o te whakawhanake me te mate i te
mate pukupuku pūkahukahu. Kāore anō kia tōmuri rawa te tīmata ki te tiaki i tō pūkahukahu me te ako i te
tohu hei mātakitaki. Tangohia te wā hei taki i tō hauora pūkahukahu – he kī te kimi wawe me te maimoatanga
whai hua te mea matua.3

NGA TOHU ME NG ĀHUATANGA MŌREAREA

Mēnā kei a koe ētahi o ēnei tohu, he mea nui kia kite i tō kaiwhakarato hauora rānei mo te tirotiro:1,2

  • He maremare ka roa ake i te 6-8 wiki
  • E rongo ana koe i te manawa, i te ngaengae rānei ahakoa kāore koe i te hohe, i te kitenga rānei he uaua ake te mahi i ngā mea e mahia noatia ana e koe
  • Kei te maremare i te toto
  • Ngaronga reo, huringa rānei i roto i te reo (hoarseness)
  • He mate pouaka e hoki tonu mai ana, kāore rānei e pai ake ki te maimoatanga
  • He mamae tonu i roto i te pouaka, i ngā pakihiwi, i te tuara o runga ranei
  • E rongo ana i te ngenge
  • Ko te ngaronga o te taumaha kāore i te mōhiotia, i heke rānei te hiahia

He mea nui kia mōhio hoki ki ngā take mōrearea e whai ake nei mō te mate pukupuku pūkahukahu:2,4

  • Tupeka (kai paipa) – ahakoa tata ki te 15% o ngā tāngata whai mate pukupuku pūkahukahu kare ano i kai paipa
  • Auahi ringa tuarua
  • Hītori whānau, te ira ranei
  • Te pakeketanga
  • Parahanga, kohu poke rānei
  • Mahi (i.e. te keri, te rongo ki te asbestos i te wāhi mahi)

Mēnā kei a koe ētahi o ēnei tohu, take mōrearea rānei, he mea nui kia kite i tō kaiwhakarato rongoā, hauroa rānei me te kore takaware.